Uisutamine on vana hea liikumisviis, mis pakub suurepärast alternatiivi suusa- ja räätsamatkade asemele.
Külmetaval perioodil tekibki sobiv ja stabiilne uisujää esimesena rabas, laukasilmade kaanetumisel.
Tule ja avasta ajaloolisel Mulgimaal asuv Valgamaa suurim sooala, uisuta kaanetunud rabajärvel, rabalaugastel ja laukajärvistutel.
- Esmalt jalutame mööda metsasihti rabaservani.
- Seejärel astume rabajuttude ja lugude saatel esimeste laugasteni.
- Kui esimesed demostratiivsed jääpuurimised ja uisuliud proovitud, liigume edasi suurema rabajärveni.
- Kui rabajärvel püstisem uisuliug selge, astume jalgsi või räätsadel sadakond meetrit edasi esimese nn laukajärvistuni.
- Siin leidub palju omavahel ühendatud rabalaukaid ja tõeline uisukogemus rabas saab nüüd alguse.
- Lähtuvalt ilmaoludest kestab kombineeritud jalgsi-, räätsa ja uisumatk siin kokku kuni 3 tundi. Uisumatkal läbime radasid jalgsi kuni 3km ulatuses.
- Uisukilomeerteid loeb ringitades igaüks ise. Varasemate uisumatkade jooksul on keskmiselt 10 km ikka kogutud. Maksimaalselt aga suisa 20 km
- Kõik, kes suudavad talvel vabastiilis suusatada, tulevad toime ka jäätunud rabalaugastel uisutamisega.
- Matkaprogrammi ülesehitus on kerge. Liikumise tempo jalgsi kohandatakse ilmaoludest ja osalejatest lähtuvalt.
- Sobib koolinoortele ja täiskasvanutele.
- Uisumatkad on algusest peale olnud külastajate hulgas väga populaarsed aktiivse puhkuse valikud.
- Sportlikud looduses liikujad ja matkajad, sõpruskonnad ja töökollektiivid, koolinoored ja täiskasvanud.
- Sooalal ei ole matkaradu ega ettevalmistatud puhkekohti, kuid siiski leidub rohkelt võimalusi seljasirutuseks.
- Kindlasti ära mine ei esimesele jääle omapead seiklusi otsima! Jääst läbi vajumine pole naljaasi!
- Matkadel kontrollime alati enne jääle minekut ja ka kestval ajal jääkatte seisukorda.
- Kõikidele osalejatele jagame turvavarustusena jäänaasklid. Lisaks on retkejuhtidel kaasas viskeliinid ja talveapteek.
- Matkavarustuseks on klambritega suusasaabaste külge käivad matkauisud ja reguleeritava pikkusega matkakepid.
- Matkauisud ei nõua perfektselt siledat jääd. Erinevalt tavauisust on matkauisul pikad, kuni 58cm pikkused terad, muutes uisutamise stabiilsemaks ja kukkumisoht on ka väiksem.
- Rohkem infot jääohutuse kohta loe Päästeameti kodulehel.
- Ilmaprognoos on paljulubav, aga no siiski …
- Kui toimumispäeval pole uisutamiseks sobivat jääd (jääd katab 5+ cm paksune külmunud lumekiht), asendame uisumatka räätsamatkaga samas kohas.
- Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. Ilmaprognoosi saate vaadata siit.
- Soovituslik on kihiline riietumine, lisaks peakate, kindad, torusall. Jalga soovitame panna sportlikud vabaaja või murdmaasuusa püksid.
- Jalanõudeks võtke kaasa oma suusasaapad (võimalusel uisusuusasaapad, millel on kõrgem pahkluu toestus).
- Matkauisud on varustatud:
- SNS (suusasaapa talla all üks lai pikivagu, ühe või kahe kinnitusega) ja
- NNN (kahe paralleelse tallaaluse soonega) sidemetega.
- Igaüks võtab matkale joogivett ja sooja jooki (tee, kissell) ja midagi nosimiseks (banaan, rosina-pähkli segu või pähklitega šokolaad).
- Kaasa väike seljakott isiklike asjade kandmiseks.
- Parim viis plaanilistest matkadest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on mõni tore ettevõtmine kavas.
- Rubina soo paikneb Võrtsjärve edelanurgas või siis Sakala kõrgustiku kaguosas.
- Rubina looduskaitseala on liigiliselt kirevas linnuriigis nii pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalaks kui ka rändepeatuspaigaks.
- Rubina soo (tuntud ka Lagesoo ja Tõrusoo nimede all) näol on tegu Valgamaa suurima, väärtuslikuma ning paremini säilinud rabaga. Rubina raba on vana ja aastatuhandete jooksul hästi väljakujunenud rabaala, õõtsiksoo, iseloomulike älvete, rohkearvuliste laugaste ja ligemale saja meetri lauste ning poole kilometri pikkuste rabajärvedega. Põhikaardi ja aerofoto järgi on eristatud üle 400 lauka kogupindalaga ligikaudu 18 ha.
- Ka kõige külmemal talveperioodil võib leida kohti, kus vesi üle laukaääre ajab ja sooservades asuvate kuivenduskraavide poole liigub.
- Lindudest on räätsamatkal kaasa tegemas kindlasti tihased, rähnid ja rongad. Harva kohtab hallõgijaid ja veel vähem tetresid.
- Loomadest liiguvad siit risti ja põiki läbi põdrad, hundid, jänesed, rebased, metskitsed, metssead, ilvesed, mägrad ja karud. Grupiga liikudes me näeme vaid nende tegutsemisjälgi lumel või rabamändidel.
