Loodus on kahel järjestikusel aastal lubanud sõbrapäevaks rajada Pühajärve jääradade juurde 300m südamekujulist rõõmu! Liitu meiega sõbrapäeval ja naudi Otepääl matkakelkudega lühiseiklust!
Valentinipäev on tore põhjus partneri või sõpradega koos midagi toredat teha. Miks mitte tulla OtepääPühajärvele ja liituda õhtul valguskelkudega lühimatkale.
Valguskelguks kutsume LED laternaga varustatud tõukekelku õhtupimedal lühimatkal.
Üksikhuvilised, pered ja juba varem koos käivad sõbrad või väiksemad kollektiivid – liituge! Muudel aegadel oleme avatud gruppidele ettetellimisel.
Paljud sõitsid tõukekelguga viimati lapsepõlves. Osad proovivad seda üldse esimest korda. Lükkad ühe jalaga hoogu, teisega seisad kelgujalasel – on ju imelihtne.
Tule julgesti osalema ning kutsu sõbranna ja naabrinaine ka kaasa! Olete kõik lahkesti osalema oodatud!
Ühiselt läbime 300m südamekujulise rajaringi ning ca 3km pikkuse jääraja, mis kulgeb Sõsarsaarte tagant.
Kui Pühajärvel on lumevaba lausjää saavad huvilised omapäi tõukekelkudega matka igas ilmakaares ja liikuda mitmeis paigus kaldajoonele lähemale, huviväärsuste juurde ehk matkame tõukekelkudega järve risti ja põigiti, pitkuti ja laiuti läbi.
Samuti võimaldab see otseteed pidi matkata järve teise otsa RMK Kooliranna lõkkekohta, suurematesse lahesoppidesse või Pühajärve saateni.
Aga ka matkata kaldajoone vahetusläheduses, tunnetada vahetut kontakti maismaaga ja näha looduse detaile hoopis teistsugusest perspektiivist.
Muudel juhtudel vastavalt etteantud ajaraamile kas ca 3 km või ca 7 km või vabariigi pikimal ca 11 km ulatuses üle kogu järve kaldajoont kopeerival jäärajal.
Kui järvejääle pole võimalik tehnikaga lumest lükatud jäärada looma minna, viivad meie ettevalmistatud lumised kallasrajad sind põnevale tõukekelgumatkale, mis kulgeb mööda maalilisi Pühajärve parki Murrumetsa, Angunina poolsaarele ja tagasi.
Kui järvejääle pole võimalik südamekujulist jäärada luua, rajame selle Pühajärve mõisaparki.
Tõukekelgumatk on jõukohane kõigile ning ei nõua osalejalt füüsilist ettevalmistust ega varasemat kogemust.
Matkast osavõtjaid õpetatakse tõukekelku tõukama, juhtima ja pidurdama.
Tõukekelk on sobiv ka pikka kasvu inimesele.
Individuaalne tõukekelgumatk järvejääl ja mööda Pühajärve jäärada on kindlasti sobiv juba kooliskäivale lapsele.
Tihendatud ja kinnisõidetud lumeradadel Pühajärve pargis, Pühajärve matkarajal ja liikumisteedel on iseseisvalt tõukekelguga matkamine sobiv alates 10.a. koolilapsele.
* Tegemist on avaliku piletimatkaga. Muudel aegadel oleme avatud gruppide tellimisel.
15€ /osaleja
Hinnas sisaldub: käibemaks, instruktoriteenus, tõukekelkude kasutus, valguslampide kasutus, looduse loal lumest lükatud jääraja hooldus või looduse loal tihendatud lumeraja hooldus, turva- ja mugavusvarustuse kasutus:
vesilibeda lausjää korral jalanõu alla libisemisvastased jäätallad.
Oleme töös igapäevaselt, nii radasid ette valmistades kui matkakorralduses. Jaanuaris avame Pühajärve matkabaasi.
Kohapealse korraldajana saame olla paremini kursis hetkeolude ja võimalustega.
Loome ise jää- ja lumeradasid ning hooldame neid vajaduspõhiselt, et külastajatel oleks mugavam ja oluliselt lihtsam tõukekelgumatkal kaasa teha. Jää- ja lumeolusid kajastame jooksvalt postituste vooga Pühajärve matkabaasi FB lehe kaudu.
Oleme Eesti suurima tõukekelgupargiga ja pikema jäämatkamise korraldamise kogemusega ettevõte. Pühajärvel toimusid esimesed meie poolt korraldatud matkad 2009/10 talvehooajal. Looduse loal oleme 8-l aastal saanud rajada vabariigi pikima lumest lükatud Pühajärve jääraja.
Meie matkad ei ole pea seljas ringikihutamisega liikumisüritused vaid hästi ettevalmistatud, algusest lõpuni juhendatud ja giiditud tegevused. Eelnevalt lepitakse tellijaga kokku giidimise temaatikad. Valikus on alati looduse detailid, piikonna erihetked ja pärandkultuuri seostega programmid.
Arvukas instruktorite, retkejuhtide ja giidide valik võimaldab jagada suured meeskonnad gruppideks.
Palume matkalisele tegevusele riietuda vastavalt ilmastikule. lmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
Soovituslik on kihiline riietumine – soe pesu, hingav fliis ja pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja soojad kindad.
Jalga niiskuskindlaks hooldatud, sügavama tallamustriga talve- või matkasaapad.
Kaasa sobib võtta ka 0,5l pudeliga sooja teed ja väike energiaamps.
Seljakott isiklike asjade jaoks (kuhu saab näiteks termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida).
Kui toimumispäeval pole tõukekelgutamiseks sobivaid olusid Pühajärve jääl ega lumistel kaldaradadel, asendame tõukekelgusõidu teiste talviste alternatiividega:
kepikõnni käimisretkega või laternamatkaga
või mõne muu matkalise tegevusega
Oskame hinnata jää turvalisust ja seisukorda. Ohtude ennetamiseks lähtume alati reaalsetest võimalustest.
Kunagi ei alusta me gruppidele matkakorraldust järvejääl kui jääpaksus on alla 15 cm. Selles veendume eelnevalt ise kogu kavandatava trassi läbikäimisel, tehes 50-100m tagant jääpaksuse kontrolli.
Hooaja alguses korraldame jääl peatusi ja kogunemispause kindlates kohtades ja ikkagi hajutatult.
Matkadel kontrollime alati enne jääle minekut ja ka kestval ajal demostratiivselt jääkatte paksust ja seisukorda.
Kõikidele osalejatele jagame turvavarustusena jäänaasklid. Lisaks on retkejuhtidel kaasas viskeliinid ja talveapteek.
Vesilibeda lausjää korral jagame osalejatele matkavarustuseks libisemisvastased jäätallad ehk jalanõude alla käivad kassid. Poest saadaolevad tegelikult väga ei kõlba. Kasutame eritellimusena valminud toodet.
Kindlasti ära mine ei esimesele jääle ega ka kevadisele haprale jääle omapäi seiklusi otsima! Jääst läbi vajumine pole naljaasi!
Turvaline jääpaksus grupiga matkamiseks on alates 15 cm.
Sellise jääkaane saavutab järv enamasti jaanuari esimeses pooles. Samas aastad pole vennad: 2020.a. polnud Pühajärvel ei jääd ega lund. Kõik eelnevalt broneeritud tõukekelgumatkad asendasime ümberjärve tõukerattamatkadega.
Selleks ajaks on tulnud jääle juba esimene paksem lumekiht ja üle käinud ka suurem sula. Jäämatkamiseks lähebki sula järgselt uuel külmalainel, mis teeb meile siia uue korruse jääd.
Vahepeal saame nautida vesilibedat liugu. Jääle tekivad siis ka nö “lombid”, mida kasvatavad ja võimendavad tuulisemad ilmad, pannes vee loksuma ja jääd kulutama.
Kui nüüd saabub uus külmalaine on talv juba päriselt kohal. Tuleb küll lumelisa ja vahelduvad külma-, soojalained, aga talv saavutab teatud ajaks stabiilsuse.
Kui jääd katab lumi tagame jäämatkamise ise Pühajärve jäärada luues ja hooldades. Ja siis suuremate tuiskude ja lumesadude järgselt taasluues.
Hapuks läheb ja jäämatkamise peatab tsenaarium kui korraga viskab maha suurema koguse lumepaksust (näiteks nagu 2023.a. Tartu maratonile eelneval päeval). Selle tulemusel järvejää ägab lumeraskuse all. Siis hakkab jää alt kõiksuguste pragude ja kalameeste poolt tehtud puuraukude kaudu vett peale suruma. Lumi märgub. Selline vee pinnale liikumine kulutab jääd. Lumekihi alla tekivad nüüd ohtlikud, üllatuslikud “lehtriaugud” ja pragude juurde nn “kraavid”.
Ühel hetkel hakkavad “lehtriaugud” lume alt välja paistma tumedate laikudena. Kui lumikatte paksus on väga korralik (2023.a. 63cm) ja külmakraadid vähesed, siis pole jääle pikaks ajaks asja. Nädala-paari jooksul, sulailmade toel lumi märgub kõrgemate kihtideni kuniks ühel hetkel on jääl suur kogus vett ja vesimärga lund. Nüüd hakkab liigvesi otsima hoopis äravoolu. Lehtriaugud ja jääpraod aina laienevad tehes jäämatkamise väga ettevaatlikuks.
Lisanduvate külmakraadide toel võib tekkida nüüd topeltjää, mille peal liikudes saab jalanõud märjaks. Kui külmalaine jääb püsima külmuvad “lehtriaugud” ja jääpraod läbinisti. Mõneks ajaks võime saada uuesti lausjääl ehk kõikjal üle kogu järve tõukekelgutada.
Kui uus külmalaine on kogu selle liigvee jäätanud ja oleme saanud Pühajärvele uue korruse jääd, mis võib küündida koguni 50-60cm paksuseni. Nüüd jääb jäämatkamine mõneks ajaks jällegi stabiilseks. Lume lisandudes loome taas jääraja ja saame seda hooldada. Enamasti tuleb siis jäärada teha kas vanast rajast sisse või väljapoole.
Kui teeme uue raja sissepoole, siis rajapikkus väheneb ja kui väljapoole, siis suureneb vähemalt 1km võrra. Kõige pikem jäärada Pühajärvel on olnud 11,4km
Ees on nüüd veel terve märtsikuu sillerdavat päikest, klaasistunud ja krobelist jääpinda. Tõukekelgumatkad on siis soojemad, valgemad ja saavad toimuda kogu pika päeva jooksul vahest isegi kolmel järjestikusel korral. Tuulised ilmad võivad muuta jää täiesti kuivaks nagu piltidel paistab.
Saarte ja poolsaarte taustal, kaldajoones saab istmega soome kelgul tagumenti toetades näo päikse poole tõsta ja esimest päevitust põskedele lasta.
Kui talve lõpufaasis on jää lumeta, siis hakkab päike ja üha soojenevad ilmad tegema oma tööd. Jää muutub sellistes oludes hapraks, nö “pulkadeks”, mis ei pruugi inimest püstloodis enam kanda.
Sellise kirjeldusega oludeni meie korraldused jääl kindlasti ei jõua.
Loodame väga, et ka omaalgatusel sa sellistes oludes jääle minna ei kavatse. Jäämatkamise hooaja lõpetab avalike allikate kaudu teavitatav Päästeameti lausaline siseveekogudele mineku keeld.
Lühidalt oli see üleskirjutis jada võimalikest tsenaariumitest pikal jäämatkamise hooajal.
Pühajärve jäämatkamise ja jääolude kohta jagame aktuaalset infot FB lehe Pühajärve matkabaas kaudu.
Parim viis plaanilistest matkadest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on head jääolud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.
Tule võimalusel alati piirkonda kauemaks – sirvi eelnevalt meie võõrustajaid! Vali sobiv majutus, toitlustus, seminariruum ja saun ning loo unustamatu talvine mälestus!
Uurige, kas Talvepealinn Otepää turismipiirkonnas toimub mõni eriline sündmus või tegevus, mis võiks teie külastust täiendada.
