- Jääle mineku loa annab Päästeamet.
- Turvaline jääpaksus grupiga matkamiseks on alates 15 cm.
- Sellise jääkaane saavutab järv enamasti jaanuari esimeses pooles. Samas aastad pole vennad: 2020.a. polnud Pühajärvel ei jääd ega lund. Kõik eelnevalt broneeritud tõukekelgumatkad asendasime ümberjärve tõukerattamatkadega.
- Selleks ajaks on tulnud jääle juba esimene paksem lumekiht ja üle käinud ka suurem sula. Jäämatkamiseks lähebki sula järgselt uuel külmalainel, mis teeb meile siia uue korruse kandvat jääd.
- Vahepeal saame nautida vesilibedat liugu. Jääle tekivad siis ka nö “lombid”, mida kasvatavad ja võimendavad tuulisemad ilmad, pannes vee loksuma ja jääd kulutama.
- Kui nüüd saabub uus külmalaine on talv juba päriselt kohal. Tuleb küll lumelisa ja vahelduvad külma-, soojalained, aga talv saavutab teatud ajaks stabiilsuse.
- Kui jääd katab lumi tagame jäämatkamise ise Pühajärve jäärada luues ja hooldades. Ja siis suuremate tuiskude ja lumesadude järgselt taasluues.
- Hapuks läheb ja jäämatkamise peatab tsenaarium kui korraga viskab maha suurema koguse lumepaksust (näiteks nagu 2023.a. Tartu maratonile eelneval päeval). Selle tulemusel järvejää ägab lumeraskuse all. Siis hakkab jää alt kõiksuguste pragude ja kalameeste poolt tehtud puuraukude kaudu vett peale suruma. Lumi märgub. Selline vee pinnale liikumine kulutab jääd. Lumekihi alla tekivad nüüd ohtlikud, üllatuslikud “lehtriaugud” ja pragude juurde nn “kraavid”.
- Ühel hetkel hakkavad “lehtriaugud” lume alt välja paistma tumedate laikudena. Kui lumikatte paksus on väga korralik (2023.a. 63cm) ja külmakraadid vähesed, siis pole jääle pikaks ajaks asja. Nädala-paari jooksul, sulailmade toel lumi märgub kõrgemate kihtideni kuniks ühel hetkel on jääl suur kogus vett ja vesimärga lund. Nüüd hakkab liigvesi otsima hoopis äravoolu. Lehtriaugud ja jääpraod aina laienevad tehes jäämatkamise väga ettevaatlikuks.
- Lisanduvate külmakraadide toel võib tekkida nüüd topeltjää, mille peal liikudes saab jalanõud märjaks. Kui külmalaine jääb püsima külmuvad “lehtriaugud” ja jääpraod läbinisti. Mõneks ajaks võime saada uuesti lausjääl ehk kõikjal üle kogu järve tõukekelgutada.
- Kui uus külmalaine on kogu selle liigvee jäätanud ja oleme saanud Pühajärvele uue korruse jääd, mis võib küündida koguni 50-60cm paksuseni. Jäämatkamine jääb nüüd mõneks ajaks jällegi stabiilseks. Lume lisandudes loome taas jääraja ja saame seda vajaduspõhiselt hooldada. Enamasti tuleb siis jäärada teha kas vanast rajast sisse või väljapoole.
- Kui teeme uue raja sissepoole, siis rajapikkus väheneb ja kui väljapoole, siis suureneb vähemalt 1km võrra. Kõige pikem jäärada Pühajärvel on olnud 11,4km
- Ees on nüüd veel terve märtsikuu sillerdavat päikest, klaasistunud ja krobelist jääpinda. Tõukekelgumatkad on siis soojemad, valgemad ja saavad toimuda kogu pika päeva jooksul vahest isegi kolmel järjestikusel korral. Tuulised ilmad võivad muuta jää täiesti kuivaks nagu piltidel paistab.
- Saarte ja poolsaarte taustal, kaldajoones saab istmega soome kelgul tagumenti toetades näo päikse poole tõsta ja esimest päevitust põskedele lasta.
- Kui talve lõpufaasis on jää lumeta, siis hakkab päike ja üha soojenevad ilmad tegema oma tööd. Jää muutub sellistes oludes hapraks, nö “pulkadeks”, mis ei pruugi inimest püstloodis enam kanda.
- Sellise kirjeldusega oludeni meie korraldused jääl kindlasti ei jõua.
- Loodame väga, et ka omaalgatusel sa sellistes oludes jääle minna ei kavatse. Jäämatkamise hooaja lõpetab avalike allikate kaudu teavitatav Päästeameti lausaline siseveekogudele mineku keeld.
Lühidalt oli see üleskirjutis jada võimalikest tsenaariumitest pikal jäämatkamise hooajal.