🪿 Valguta polder on avar, inimese kujundatud maastik, kus põllud, rohumaad, kuivenduskraavid, põõsastikud ja ajutiselt märjad alad moodustavad lindudele mitmekesise elu- ja toitumispaiga.
Giidi juhendamisel õpime märkama avamaastikul peatuvaid ja toituvaid linde ning mõistma, kuidas mõjutavad nende käitumist veetase, ilm, aastaaeg ja põllumajanduslik maakasutus.
🪽 Kevad- ja sügisrände ajal võivad poldril peatuda hanelised, luiged, pardid ja kurvitsalised.
🪿 Sõltuvalt hooajast ja veeoludest võime kohata näiteks suur-laukhanesid, rabahanesid, väikeluiki, kiivitajaid, põldrüüte, tutkaid ja mudatildreid.
🪺 Kevadel ja suve alguses keskendume ka avatud põllumajandusmaastiku haudelindudele. Kuulame linnuhääli, jälgime mängulende ning otsime põldude ja rohumaadega seotud liike.
🦅 Poldri lai vaateväli loob head võimalused röövlindude märkamiseks. Taevas ja põldude kohal tasub otsida roo-loorkulli, merikotkast ning teisi saaki otsivaid röövlinde.
Valguta polder kuulub Natura 2000 võrgustiku Võrtsjärve linnuala koosseisu. Tegemist on looduskaitseliselt olulise toitumis-, pesitsus- ja rändepeatuspaigaga, kus kohtuvad looduslikud protsessid ning inimese kujundatud veerežiim.
Alustuseks teeme ülevaate Valguta poldrist, piirkonna linnustikust ja parajasti käimas olevast rändest või pesitsusperioodist.
Tutvustame lindude määramise põhitunnuseid ning vaatlusvahendite kasutamist.
Liigume giidi valitud vaatluskohtadesse, kaasas binoklid, vaatlustorud ja linnumäärajad.
Vaatleme põldudel, rohumaadel, kraavide ääres ja märgadel aladel tegutsevaid linde.
Õpime liike ära tundma välimuse, lennupildi, laulu ja häälitsuste järgi.
Räägime poldri kujunemisest, veerežiimist ning avatud maastiku hooldamise tähtsusest linnustikule.
Järgime vastutustundliku linnuvaatluse põhimõtteid ega lähene lindudele viisil, mis võiks häirida nende puhkamist, toitumist või pesitsemist.
Koolinoored ja täiskasvanud.
Linnundushuvilised.
Ornitoloogid.
Looduspiltnikud, loodusfotograafid.
Ettevõtete ning organisatsioonide grupid.
Täpse kogunemiskoha ja kohalesõidujuhised saadame teenuse tellijatele või avalikule piletiretkele registreerunutele.
Parimad vaatlusajad on kevadrände ja lindude aktiivsuse periood märtsi keskpaigast juuni keskpaigani ning sügisränne septembri algusest oktoobri lõpuni.
Linnuvaatlusretk võiks toimuda hommikupoolikul kell 5–12 või õhtul alates kella 18-st.
Rändeperioodil võivad head vaatlusolud tekkida ka päevasel ajal.
Retke täpne marsruut sõltub ilmast, maapinna seisundist, veetasemest ja lindude paiknemisest.
Valguta poldril puudub tavapärane tähistatud matkarada. Liigume giidi valitud teedel, põlluservadel ja sobivate vaatluskohtade vahel.
Jalgsi läbitava teekonna pikkus on tavaliselt 1–3 kilomeetrit.
Maastik on valdavalt tasane, kuid märjal ajal võib pinnas olla pehme, porine või osaliselt üle ujutatud.
Vajaduse korral liigume vaatluskohtade vahel autodega.
Lindudele läheneme rahulikult ja säilitame piisava vaatlusdistantsi.
Retk ühendab linnuvaatluse, poldrimaastiku kujunemisloo ja looduskaitselise vaate.
Tutvustame, kuidas mõjutavad veerežiim, niitmine ja muu maakasutus avamaastiku linnustikku.
Algajad saavad selged juhised lindude leidmiseks ja määramiseks, kogenud vaatlejad saavad oma teadmisi kinnistada ning uusi vaatenurki juurde.
Osalejate kasutada on erinevad Canoni tippseeria pildistabilisaatoriga binoklid.
Räägime lindude pildistamisest, sobiva vaatluskoha valimisest ja loodusesse sulandumisest.
Vaatleme linde neid häirimata ning lähtume kogu retke jooksul vastutustundliku loodusturismi põhimõtetest.
Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. lmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
Soovituslik on kihiline riietumine – soe aluskiht, hingav vahekiht ning tuule- ja vihmakindel pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja kindad. Eelistage tagasihoidlikes loodusvärvides riideid.
Jalga kummikud või äärmisel juhul niiskuskindlaks hooldatud, sügavama tallamustriga nahast talve- või matkasaapad.
Kaasa sobib võtta 0,5l pudeliga joogivee. Lisaks termosega soe tee, või kakao või kissell. Lisaks einevõileib. Soovi korral lisaks midagi nosimiseks (banaan, rosina-pähkli segu, büslibatoon vms).
Päevamatkakott isiklike asjade kandmiseks, kuhu saab näiteks termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida.
Isiklik fotoaparaat ja/või binokkel lisavad elamust ja kohalolutunnet kindlasti juurde.
Ka vahetusjalatsid ja vahetussokid on mõistlik kaasa võtta – siis on autoga kodutee mugavam.
Lindude häirimise vältimiseks palume lemmikloomi retkele mitte kaasa võtta!
Enne retke soovitame tutvuda tavalisemate haneliste, kurvitsaliste, röövlindude ja põllulindudega ning kuulata nende häälitsusi.
Heaks ettevalmistuseks sobivad linnumäärajad, linnuhäälte veebilehed ja näiteks Fred Jüssi “Linnuaabits”.
Looduses ei saa ühegi liigi kohtamist ette garanteerida. Vaatluste tulemus sõltub rände kulgemisest, ilmast, veetasemest ja lindude liikumisest.
Parim viis plaanilistest piletiretkedest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on vaatlusteks head olud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.
Võimaluse korral jääge Võrtsjärve ja Elva piirkonda kauemaks – sirvige eelnevalt meie võõrustajaid! Valige sobiv majutus, toitlustus, seminariruum ja saun ning ühendage linnuvaatlus teiste piirkonna loodus- ja kultuurielamustega!
Uurige, kas Tartu turismipiirkonnas toimub mõni eriline sündmus või tegevus, mis võiks teie külastust täiendada.
