🪽 Üks Eesti linnurikkamaid märgalasid asub otse Tartu külje all – tule avastama Aardla poldri rändlinde ja haruldasi haudelinde koos giidimisega!
Toimumise aeg
enamasti märtsi keskpaigast juuni keskpaigani ning septembri algusest oktoobri lõpuni
Price
40-80€
Kestus
1-4 tundi
Distants ja asukoht
1-3 km
Aardla polder, Tartumaa
Lisainfo
üheaegselt kuni 25 osalejat jaotatuna gruppidesse
Soovin astuda järjekorda: Linnuvaatlus Aardla poldril, Tartumaal
👀 Kutsume linnundushuvilisi juhendatud vaatlusretkele Aardla poldrile – Tartu külje all paiknevale liigirikkale märgalale, kus kohtuvad Emajõe luhad, Aardla järv, üleujutatavad rohumaad, roostikud, magistraalkraavid ja avatud põllumaastik.
🪿 Aardla polder on inimese kujundatud, kuid veerežiimi ja Emajõe üleujutuste tugeva mõju all olev maastik. Veetase, ilm, aastaaeg ja rohumaade hooldamine muudavad siinsete lindude paiknemist pidevalt. Seetõttu on iga vaatlusretk veidi erinev.
Retkele tulles ei pea sul olema varasemaid linnuteadmisi ega isiklikku binoklit. Meie poolt on kogenud giid, pildistabilisaatoriga Canoni binoklid, vaatlustorud ja linnumäärajad – kõik, mida sisukaks vaatluselamuseks vajad.
🦆 Kevadise suurvee ajal kogunevad madalatele veeväljadele ja rohumaadele haned, lagled, luiged ja pardid. Kohata võib suur-laukhane, rabahane, valgepõsk-lagle, väikeluike, viuparti, luitsnokk-parti, rägaparti, sooparti, tuttvarti ja lauku.
🪶 Madalas vees ja mudastel kallastel tegutsevad kiivitaja, tutkas, mudatilder, metstilder, tikutaja ja hea õnne korral ka rohunepp. Pesitsusajal annavad endast häälekalt märku rukkirääk, täpikhuik ja väikehuik, roostikust võib kuulda hüüpi ning veesilmadel näha hallpõsk-pütti, väikekajakat ja mustviirest.
🌾 Kuivematel rohumaade aladel pesitsevad põldlõoke, sookiur, kadakatäks ja lambahänilane. Aardla polder on tuntud ka ühe haruldasema lõunapoolse liigi, silmatorkavalt kollase kuldhänilase, vaatluspaigana.
🦅 Avatud maastiku kohal võib jahti pidada roo-loorkull, üle ala lennata sookurg ning hea õnne korral sattuda vaatevälja väike-konnakotkas, lõopistrik või mõni muu rändel olev röövlind.
Aardla poldri ja Ropka-Ihaste looduskaitseala märgalakompleksis on registreeritud üle 220 linnuliigi. Ala on üks Ida-Eesti tähtsamaid veelindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku ning kuulub Natura 2000 võrgustikku.
Tutvume Aardla poldri, Aardla järve ja Ropka-Ihaste linnuala kujunemise ning tähtsusega.
Õpime kasutama binokleid ja vaatlustorusid.
Vaatleme giidi valitud punktidest üleujutatud rohumaid, kraave, roostikke, veesilmi ja avatud põlde.
Määrame linde välimuse, lennupildi, käitumise ja häälitsuste järgi.
Räägime lindude rändest, pesitsusest ja märgalade tähtsusest.
Uurime, kuidas mõjutavad linnustikku Emajõe veetase, poldri kuivendussüsteem, põllumajandus ja rohumaade hooldamine.
Õpime märkama linde häirimata ning järgima vastutustundliku linnuvaatluse põhimõtteid.
Koolinoored ja täiskasvanud.
Linnundushuvilised.
Ornitoloogid.
Looduspiltnikud, loodusfotograafid.
Ettevõtete, organisatsioonide ja seltsingute grupid, kes soovivad looduses liikumist sisuka giiditeenusega ühendada.
Varasem linnuvaatluskogemus ei ole vajalik. Giidid valivad aktiivsuse, vaatluspunktid ja käsitletavad teemad vastavalt grupi huvidele ning teadmistele.
Täpsed sõidujuhised ja kohtumispaiga saadame pärast tellimuse kinnitamist. Kohtumispaik võib sõltuda aastaajast, veetasemest, teeoludest ja lindude paiknemisest.
Linnuvaatluseks sobivaimad ajad on enamasti:
kevadel märtsi keskpaigast juuni keskpaigani;
sügisel septembri algusest oktoobri lõpuni.
Kevadise rände kõrghetk jääb tavaliselt aprilli ja maikuusse, kuid täpne ajastus sõltub Emajõe veetasemest ning ilmast.
Pesitsusajal on parim aeg varahommikul, enamasti kell 5–12. Õhtused retked algavad tavaliselt pärast kella 18. Rändeperioodil võib hea vaatlusaktiivsus kesta ka kogu päeva.
Aardla poldril ei kulge vaatlusretk mööda ühte kindlat tähistatud matkarada. Liigume giidi valitud teedel, põlluservadel ja sobivates vaatluspunktides. Marsruut pannakse kokku vastavalt ilmaoludele, veetasemele, maapinna seisundile ja lindude asukohale.
Jalgsi läbitakse tavaliselt 1–3 kilomeetrit. Maastik on valdavalt tasane, kuid võib olla märg, porine, pehme või osaliselt üleujutatud. Vajaduse korral liigume vaatluspunktide vahel autodega.
Kuna tegemist on tundliku linnuala, osaliselt kaitstava maastikuga, eravaldusega püsime lubatud liikumisteedel, arvestame eramaa piiridega ning hoiame lindudest piisavat vahemaad. Pesitsus- ja puhkepaikadele me ei lähene.
Vaatlusretk ühendab linnuvaatluse, poldrimaastiku kujunemisloo ja looduskaitselise vaate.
Tutvustame, kuidas mõjutavad veerežiim, karjatamine ja muu maakasutus avamaastiku linnustikku.
Algajad saavad selged juhised lindude leidmiseks ja määramiseks, kogenud vaatlejad saavad oma teadmisi kinnistada ning uusi vaatenurki juurde.
Osalejate kasutada on erinevad Canoni tippseeria pildistabilisaatoriga binoklid, lisaks vaatlustorud ja linnumäärajad.
Räägime lindude pildistamisest, sobiva vaatluskoha valimisest ja loodusesse sulandumisest.
Vaatleme linde neid häirimata ning lähtume kogu retke jooksul vastutustundliku loodusturismi põhimõtetest.
Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. lmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
Soovituslik on kihiline riietumine – soe aluskiht, hingav vahekiht ning tuule- ja vihmakindel pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja kindad. Eelistage tagasihoidlikes loodusvärvides riideid.
Jalga kummikud või äärmisel juhul niiskuskindlaks hooldatud, sügavama tallamustriga nahast talve- või matkasaapad.
Kevadel ja suvel võivad olla vajalikud päikesekaitse ning sääsetõrjevahend.
Kaasa sobib võtta 0,5l pudeliga joogivee. Lisaks termosega soe tee, või kakao või kissell. Lisaks einevõileib. Soovi korral lisaks midagi nosimiseks (banaan, rosina-pähkli segu, büslibatoon vms).
Päevamatkakott isiklike asjade kandmiseks, kuhu saab näiteks termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida.
Isiklik fotoaparaat ja/või binokkel lisavad elamust ja kohalolutunnet kindlasti juurde.
Ka vahetusjalatsid ja vahetussokid on mõistlik kaasa võtta – siis on autoga kodutee mugavam.
Lindude häirimise vältimiseks palume lemmikloomi retkele mitte kaasa võtta!
Enne retke tasub tutvuda tavalisemate hanede, partide, kurvitsaliste ja roostikulindude välimuse ning häälitsustega, kuid eelnev ettevalmistus ei ole kohustuslik.
Heaks ettevalmistuseks sobivad linnumäärajad, linnuhäälte veebilehed ja näiteks Fred Jüssi “Linnuaabits”. Linnumäärajate, mobiilirakenduste ja helisalvestiste kasutamine aitab nähtut hiljem kinnistada.
Kuna linnud on vabalt elavad loomad, ei saa ühegi konkreetse liigi kohtamist garanteerida. Vaatluste tulemus sõltub rände kulgemisest, ilmast, veetasemest ja lindude liikumisest.
Parim viis plaanilistest piletiretkedest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on vaatlusteks head olud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.
Võimaluse korral jääge Tartu piirkonda kauemaks – sirvige eelnevalt meie võõrustajaid! Valige sobiv majutus, toitlustus, seminariruum ja saun ning ühendage linnuvaatlus teiste piirkonna loodus- ja kultuurielamustega!
Uurige, kas Tartu turismipiirkonnas toimub mõni eriline sündmus või tegevus, mis võiks teie külastust täiendada.