Räätsamatk Rubina soo rabas, Tõrva turismipiirkonnas

• Kogunemise järgselt jaotame varustuse (jalanõu suurusega sobivad räätsad).
• Kohalesõidujuhised saadame räätsamatka tellijatele!
• Alustuseks liigume mööda metsasihti kuniks jõuame rabaservani ja esimeste laugasteni.
• Edasi astume räätsadega kaanetunud laugaste vahel laukajärveni või vastavalt ajakavale rabasaareni.
• Enne tagasiteele asumist peame rabasaarel soovi korral matkapikniku osalejate endi kaasavõetud moonaga.
• Kogu räätsamatka jooksul teeme mitmeid kogunemis- ja liikumispause, kus loodusretkejuht ja matkajuht räägivad põnevaid lugusid ümbritsevast loodusest ja detailidest.

• Liikumise tempo kohandatakse osalejatest lähtuvalt.
• Hanereas üksteise järel liikudes aitavad eesmised ankrus astujatele lumme teerada sõtkuda. Koormust ja nahavahele sooja saab sättida rivis positsiooni muutes.
• Kõik, kes suudavad talvel jalgsi liikuda, tulevad toime ka rabas räätsadel astumisega.

^{* Tegemist on avaliku piletimatkaga. Muudel aegadel oleme avatud privaatmatka tellimustele.}

• 25€ /täiskasvanu
  • Hinnas sisaldub: käibemaks, grupijuhi teenus ja räätsade kasutus.

• Matk algab ja lõpeb samas kohas, autode juures.
• Valitud raja paneme ringmarsruudina looklema läbi erinevate koosluste, mööda metsasihti ja jalgradu, soo ja rabaala, laugaste ja älveste vahel, soosaarte ja rabajärvede vaheldusrikkal maastikul.

• Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. lmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
• Soovituslik on kihiline riietumine – soe pesu, hingav fliis ja tuulekindel pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja soojad kindad.
• Jalga talvekummikud või äärmisel juhul niiskuskindlaks hooldatud, sügavama tallamustriga nahast talve- või matkasaapad.
• Kaasa sobib võtta 0,5l pudeliga joogivee. Lisaks termosega soe tee, või kakao või kissell. Lisaks einevõileib. Soovi korral lisaks midagi nosimiseks (banaan, rosina-pähkli segu, büslibatoon vms).
• Kes soovib võib kaasa võtta matkakepid, aga räätsadega ei saa suusatada – ühest võib täitsa piisata.
• Päevamatkakott isiklike asjade kandmiseks, kuhu saab näiteks termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida.
• Isiklik fotoaparaat ja/või binokkel lisavad elamust ja kohalolutunnet kindlasti juurde.
• Ka vahetusjalatsid ja vahetussokid on mõistlik kaasa võtta. Siis on autoga kodutee mugavam.

• Lumerohkel talvel on väljaspool hooldatud ja sissetallatud radu väga kasulik liikuda räätsadega.
• Räätsad arvatakse olevat vanemad kui suusad ja ilmselt on nende ehitus püsinud üsna muutumatuna.
• Teadaolevalt kasutati tilgakujulisi räätsasid – lumeliikureid juba 200 aastat tagasi Venemaal Arhangelski lumel liikumises. Kasutatud oli siis puitu, nahka ja ka loomade sooli.
• Tänapäeval valmistatakse räätsad peamiselt plastist.

• Ka kõige külmemal talveperioodil võib leida kohti, kus vesi üle laukaääre ajab ja sooservades asuvate kuivenduskraavide poole liigub.
• Lindudest on räätsamatkal kaasa tegemas kindlasti tihased, rähnid ja rongad. Harva kohtab hallõgijaid ja veel vähem tetresid.
• Loomadest liiguvad siit risti ja põiki läbi põdrad, hundid, jänesed, rebased, metskitsed, metssead, ilvesed, mägrad ja karud. Grupiga liikudes me näeme vaid nende tegutsemisjälgi lumel või rabamändidel.

• Rubina soo paikneb Võrtsjärve edelanurgas või siis Sakala kõrgustiku kaguosas.
• Rubina looduskaitseala on liigiliselt kirevas linnuriigis nii pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalaks kui ka rändepeatuspaigaks.
• Rubina soo (tuntud ka Lagesoo ja Tõrusoo nimede all) näol on tegu Valgamaa suurima, väärtuslikuma ning paremini säilinud rabaga. Rubina raba on vana ja aastatuhandete jooksul hästi väljakujunenud rabaala, õõtsiksoo, iseloomulike älvete, rohkearvuliste laugaste ja laugasjärvedega. Põhikaardi ja aerofoto järgi on eristatud üle 400 lauka kogupindalaga ligikaudu 18 ha. Esineb ka suuremaid rabajärvi, mille pikkus küünib paarisaja meetrini.
• Paljud linnud on oma pesitsemispaigaks valinud just Rubina soo. Viljandimaal asuv rabastunud kallastega Veisjärv on neile oluline toitumisala. Sealsel liivaluitel asuv männimets on omakorda sobilik elupaik metsistele, väike-konnakotkale ja teistelegi haruldastele lindudele.
• Linnustiku uuringuga Rubina looduskaitsealal 2010. aastal registreeriti kaitsealal kokku 106 liiki linde, neist 37 liiki olid kaitsealused, neist 26 on ka Euroopa Linnudirektiivi alusel kaitstavad. Kaitsealustest liikidest üks kuulub I kaitsekategooriasse (merikotkas), seitse liiki kuuluvad II kaitsekategooriasse (laululuik, kanakull, metsis, väikekajakas, jäälind, valgeselg-kirjurähn, laanerähn).
• Huvitava faktina võib mainida, et Eestis fikseeriti laululuige pesitsemine esmakordselt just siin, Rubina rabas, 1989. aastal.
• Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Rubina linnualal, on laululuik, väikepistrik ja kalakotkas. Kuigi kalakotkas teadaolevalt enam ala ei asusta.
• Taimedest kasvab seal ohtralt haruldasi käpalisi. Rubina looduskaitsealal leidub teadaolevalt 5 kaitsealust taimeliiki, millest üks (kaunis kuldking) kuulub II kaitsekategooriasse ja neli liiki (mets-vareskold, harilik ungrukold, kahkjaspunane sõrmkäpp ja väike vesiroos) III kaitsekategooriasse.

• Parim viis plaanilistest piletimatkadest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on talvisteks tegevusteks head olud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.

• Tule võimalusel piirkonda kauemaks – sirvi eelnevalt meie võõrustajaid! Vali sobiv majutus, toitlustus, seminariruum ja saun ning loo unustamatu talvine mälestus!