🇪🇪 EV aastapäeva räätsamatk Lõuna-Eestis, Rubina soo rabas
Tule juhendatud räätsamatkale, sukeldume looduse salapärasesse maailma. Liitu avaliku piletimatkaga, kohtu uute inimestega ja loome üheskoos unustamatuid mälestusi!
Toimumise aeg
Laupäev, 24. veebr.
12:00
Kestus
2,5-3 tundi
Distants ja asukoht
3-4 km
Rubina soo rabaala
Päring: 🇪🇪 EV aastapäeva räätsamatk Lõuna-Eestis, Rubina soo rabas
Täname väga huvi eest!
Eelregistreerumine internetis on lõppenud!
Lisainfo: Imre Arro, 527 2701, imre[ät]loodusturism.ee
Täname väga huvi eest! Eelregistreerumine internetis on lõppenud! Lisainfo: Imre Arro, 527 2701, imre[ät]loodusturism.ee
🇪🇪 Tule tähista koos meiega Eesti Vabariigi 106. aastapäeva räätsamatkal Lõuna-Eestis, MulgiValgamaal, Tõrva turismipiirkonnas.
👏 Kui Sul pole matkakaaslast, siis pöördu julgelt sõbranna või naabrinaise poole! Olete kõik lahkelt osalema oodatud!
❄️ Talvine räätsamatk lumel on mitmeski mõttes paljutõotav. Kuid kunagi ei tea, kas kuuleme mingeid hääli või näeme lumele jäetud tegutsemisjälgi.
👀 Samas pakub räätsamatk võimaluse avastada kaugemaid paikasid, kuhu inimene naljalt omapäi astuma ei satu.
🥾 Räätsamatk on eelkõige rahulik, üksteise järel liikumine. Natuke saab küll füüsilist, aga kindlasti kuhjaga unikaalseid loodusvaateid ja huvitavaid teadmisi talvise rabaelu kohta.
Kogunemise järgselt jaotame varustuse (jalanõu suurusega sobivad räätsad).
Alustuseks liigume mööda metsasihti kuniks jõuame rabaservani ja esimeste laugasteni.
Edasi astume räätsadega kaanetunud laugaste vahel laukajärveni või vastavalt ajakavale rabasaareni.
Enne tagasiteele asumist peame rabasaarel soovi korral matkapikniku osalejate endi kaasavõetud moonaga.
Kogu räätsamatka jooksul teeme mitmeid kogunemis- ja liikumispause, kus loodusretkejuht ja matkajuht räägivad põnevaid lugusid ümbritsevast loodusest ja detailidest.
Liikumise tempo kohandatakse osalejatest lähtuvalt.
Hanereas üksteise järel liikudes aitavad eesmised ankrus astujatele lumme teerada sõtkuda. Koormust ja nahavahele sooja saab sättida rivis positsiooni muutes.
Kõik, kes suudavad talvel jalgsi liikuda, tulevad toime ka rabas räätsadel astumisega.
Matk algab ja lõpeb samas kohas, autode juures.
Valitud raja paneme ringmarsruudina looklema läbi erinevate koosluste, mööda metsasihti ja jalgradu, soo ja rabaala, laugaste ja älveste vahel, soosaarte ja rabajärvede vaheldusrikkal maastikul.
Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. lmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
Soovituslik on kihiline riietumine – soe pesu, hingav fliis ja tuulekindel pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja soojad kindad.
Kaasa sobib võtta 0,5l pudeliga joogivee. Lisaks termosega soe tee, või kakao või kissell. Lisaks einevõileib. Soovi korral lisaks midagi nosimiseks (banaan, rosina-pähkli segu, büslibatoon vms).
Kes soovib võib kaasa võtta matkakepid, aga räätsadega ei saa suusatada – ühest võib täitsa piisata.
Päevamatkakott isiklike asjade kandmiseks, kuhu saab näiteks termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida.
Isiklik fotoaparaat ja/või binokkel lisavad elamust ja kohalolutunnet kindlasti juurde.
Ka vahetusjalatsid ja vahetussokid on mõistlik kaasa võtta. Siis on autoga kodutee mugavam.
Lumerohkel talvel on väljaspool hooldatud ja sissetallatud radu väga kasulik liikuda räätsadega.
Räätsad arvatakse olevat vanemad kui suusad ja ilmselt on nende ehitus püsinud üsna muutumatuna.
Teadaolevalt kasutati tilgakujulisi räätsasid – lumeliikureid juba 200 aastat tagasi Venemaal Arhangelski lumel liikumises. Kasutatud oli siis puitu, nahka ja ka loomade sooli.
Tänapäeval valmistatakse räätsad peamiselt plastist.
Ka kõige külmemal talveperioodil võib leida kohti, kus vesi üle laukaääre ajab ja sooservades asuvate kuivenduskraavide poole liigub.
Lindudest on räätsamatkal kaasa tegemas kindlasti tihased, rähnid ja rongad. Harva kohtab hallõgijaid ja veel vähem tetresid.
Loomadest liiguvad siit risti ja põiki läbi põdrad, hundid, jänesed, rebased, metskitsed, metssead, ilvesed, mägrad ja karud. Grupiga liikudes me näeme vaid nende tegutsemisjälgi lumel või rabamändidel.
Rubina soo paikneb Võrtsjärve edelanurgas või siis Sakala kõrgustiku kaguosas.
Rubina looduskaitseala on liigiliselt kirevas linnuriigis nii pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalaks kui ka rändepeatuspaigaks.
Rubina soo (tuntud ka Lagesoo ja Tõrusoo nimede all) näol on tegu Valgamaa suurima, väärtuslikuma ning paremini säilinud rabaga. Rubina raba on vana ja aastatuhandete jooksul hästi väljakujunenud rabaala, õõtsiksoo, iseloomulike älvete, rohkearvuliste laugaste ja laugasjärvedega. Põhikaardi ja aerofoto järgi on eristatud üle 400 lauka kogupindalaga ligikaudu 18 ha. Esineb ka suuremaid rabajärvi, mille pikkus küünib paarisaja meetrini.
Paljud linnud on oma pesitsemispaigaks valinud just Rubina soo. Viljandimaal asuv rabastunud kallastega Veisjärv on neile oluline toitumisala. Sealsel liivaluitel asuv männimets on omakorda sobilik elupaik metsistele, väike-konnakotkale ja teistelegi haruldastele lindudele.
Linnustiku uuringuga Rubina looduskaitsealal 2010. aastal registreeriti kaitsealal kokku 106 liiki linde, neist 37 liiki olid kaitsealused, neist 26 on ka Euroopa Linnudirektiivi alusel kaitstavad. Kaitsealustest liikidest üks kuulub I kaitsekategooriasse (merikotkas), seitse liiki kuuluvad II kaitsekategooriasse (laululuik, kanakull, metsis, väikekajakas, jäälind, valgeselg-kirjurähn, laanerähn).
Huvitava faktina võib mainida, et Eestis fikseeriti laululuige pesitsemine esmakordselt just siin, Rubina rabas, 1989. aastal.
Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse Rubina linnualal, on laululuik, väikepistrik ja kalakotkas. Kuigi kalakotkas teadaolevalt enam ala ei asusta.
Taimedest kasvab seal ohtralt haruldasi käpalisi. Rubina looduskaitsealal leidub teadaolevalt 5 kaitsealust taimeliiki, millest üks (kaunis kuldking) kuulub II kaitsekategooriasse ja neli liiki (mets-vareskold, harilik ungrukold, kahkjaspunane sõrmkäpp ja väike vesiroos) III kaitsekategooriasse.
Tõrva sai Vabariigi Valitsuselt ametliku suvituslinna tiitli aastal 1937.
Tõrvat nimetatakse Mulgimaa kuurordiks ning on ühtlasi kogu Mulgimaa kõige suurem linn. Mulgimaa kuurorti nime kannab ka Tõrva keskväljak. Tõrva valla piirid kattuvad ajaloolise Helme kihelkonnaga.
Tõrvas asub kaks ametlikku suplusranda (linnas kokku neli järve) ning Vanamõisa järve ääres olev vettehüppetorn on Baltikumi kõige kõrgem (11m).
Tõrva signatuurüritus on Tõrva Tule-Päevad. Sel korral toimub üritus kuupäevadel 17-21 juuli, kulminatsiooniks on Eesti suurim vee-, tule- ja muusika vabaõhuetendus Tõrva Loits (20. juuli).
Tõrva vallas asub ainus Eesti mausoleum – Barclay de Tolly Mausoleum.
Tõrva vallas elab ca 6000 inimest, linnas pisut alla 3000.
Üks parimal tasemel tervisespordikomplekse: Tõrva Veemõnula + Tõrva staadion + Tõrva Terviserajad + Vanamõisa järv + madalseiklusrada + välijõusaal.
Tõrva Terviserajad on saanud parima tervisespordirajatise tiitli. Seal on 11km matkarada, lisaks valgustatud suusarajad.
Tõrvas asub heal tasemel kino Koit – kõik uued filmid jõuavad samaaegselt ka Tõrva. Seal on võimalik tellida ka eriseansse – hind vaid alates 85€ seanss kogu seltskonnale.
Tõrvas asub kolm spaahotelli – Tõrva Veemõnula, Lossispaa Wagenkül ja The Manor Sports & Spa. Tõenäoliselt kõige rohkem spaasid elaniku kohta terve Eestis.
Tõrva külje all asub Lõuna-Eesti kauneim ja suurim sooala, Rubina.
Parim viis plaanilistest piletimatkadest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on talvisteks tegevusteks head olud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.
Tule võimalusel alati piirkonda kauemaks – sirvi eelnevalt meie võõrustajaid! Vali sobiv majutus, toitlustus, seminariruum ja saun ning loo unustamatu talvine mälestus!
Uurige, kas Tõrva turismipiirkonnas toimub mõni eriline sündmus või tegevus, mis võiks teie külastust täiendada.
Tule külasta Tõrva turismipiirkonda ja viibi meitel kauem!
Piletimatka kuupäev ei sobi? Või pole kohtade arv piisav?
Vaata meie laia valikut tellitavate privaatmatkade või matkaliste tegevuste seast.
Telli meeskonnaga meelepärane tegevus ja broneeri sobiv aeg!
