Tõukekelgumatk Pühajärvel – Otepää Talveöölaulupidu 2027 eripakkumine
Tegemist on Otepää Talveöölaulupidu 2027 eripakkumisega, kus Talvepealinnas viibijatel on kahel järjestikusel päeval võimalus liituda avaliku piletimatkaga.
Tõukekelgumatka läbiv temaatika on Pühajärve loodus ja kultuuriajalugu, mis köidab alati nii koolinoori kui vanemaid. Matkapiletid saab soetada mugavalt siitsamast – liitu üksi, kaksi, koos sõpruskonna või perega.
Vali laupäev, 23. jaanuar või pühapäev, 24. jaanuar 2027. Mõlemal päeval algab sama programmiga matk kell 11.00.
Osta pilet endale sobivale päevale ja liitu juhendatud matkagrupiga!
Laulupidu toob Otepääle, talverõõm kutsub kauemaks!
🫶 Ühenda Otepää Talveöölaulupidu 2027 külastus talvise liikumiselamusega!
🥁 Laupäevane tõukekelgumatk sobib päeva sisustamiseks enne õhtust laulupidu, pühapäevane annab põhjuse Talvepealinna kauemaks jääda.
🛷 Loodusturism.ee eripakkumisena toimuvad sel nädalavahetusel kaks avalikku juhendatud tõukekelgumatka.
👨👩👧👦 Osta pilet sobivale päevale ja liitu ühise matkagrupiga. Tule julgesti ka üksi – matkame koos teiste looduse ja kultuurilugude huvilistega!
🎫 Koolinoore pilet €25 ja täiskasvanu pilet €35 sisaldab juhendamist, tõukekelgu jm vajaliku varustuse kasutust.
Tõukekelguga Pühajärve looduse ja lugude keskele …
❄️ Talvine Pühajärv avab tuttava maastiku hoopis teises vaates.
🧊 Liigume tõukekelkudel vastavalt oludele jää- või lumeradadel ning teeme peatusi, et märgata looduse detaile ja kuulata paigaga seotud lugusid.
✍️ Pühajärve ümbrus on inspireerinud kirjanikke, kunstnikke ja heliloojaid. Matkal põimuvad järveäärne loodus, mõisaajalugu ning siin elanud ja suvitanud inimeste lood. Kuuleme Pühajärve sõjast ja kohalikust kultuurielust ning leiame seoseid paikadega, millest möödume.
Pühajärv on enamat kui kaunis veekogu – siinne paik on ka põnev ja omanäoline kultuurmaastik, mis on jätnud sügava jälje Eesti ajaloosse.
Oodatud on üksikmatkajad, aktiivsed looduses liikujad, pered ja gruppi koondunud sõpruskonnad, seltsingud või väiksemad töökollektiivid.
Fitnessmatkajad on oodatud matkainventari Pühajärve matkabaasist kohapeal rentima ning omapäi meie ettevalmistatud radadel seiklema!
Matk toimub ka väheste osalejatega!
30 kohta tähendab piletite saadavust ühe päeva kohta.
Pilet kehtib ka siis, kui tõukekelgumatk peaks asenduma jalgsimatkaga.
Kui matk peaks sootuks ära jääma:
tagastame soovi korral 100% piletiostu väärtuse,
või vormistame samas väärtuses e-kinkekaardi:
mille saate realiseerida aasta jooksul kodulehe kaudu sobivale avalikule piletimatkale liitudes
või rentida matkainventari omapäi seiklemiseks.
Kuniks kõik on saabunud jagame jooksvalt matkakelgud.
Seejärel toimub esmane ja elementaarne instrueerimine gruppides.
Kui matkaga liitub rohkem kui 20 osalejat, moodustame kaks gruppi:
ühes (lühemas ja aeglasemas grupis) võib siis toimuda lastega perematk,
teises tutvustatakse täiskasvanutele Pühajärve loodust või kultuuriajalugu
või sõltuvalt osalejatest võidakse moodustada üks eesti- ja teine inglise keelse läbiviimisega grupp.
Järgneb tõukekelgumatk giidide juhtimisel, üks grupp päri ja teine vastupäeva.
Matkal saame teada:
millise jälje Otepää piirkonna arengusse jättis Pühajärve mõisaproua Julie von Schrenk,
mille nimel võitlesid talupojad Pühajärve sõjas,
millist siinkandis suvitanud kirjanikku nimetati Mr. “Pühajärveks” ja palju muud.
Tõukekelgumatkal peatume paikades, mis on enim mõjutanud Eesti ajalugu ja vaimuelu.
Keskendume märgilistele sündmustele, nende mõjude ja tähenduse ühisele avastamisele.
Selleks räägime tõestisündinud lugusid, aga ka loeme luuletusi (ja kui loodus lubab kuulame ka muusikat), mis on inspireeritud Pühajärvest ja selle ümbrusest.
Kui Pühajärvel on lumevaba lausjää, matkame tõukekelkudega igas ilmakaares ja liigume mitmeis paigus kaldajoonele lähemale, huviväärsuste juurde ehk liigume matkakelkudega järve risti ja põigiti, pikuti ja laiuti läbi.
Samuti võimaldab see otseteed pidi matkata järve teise otsa RMK Kooliranna lõkkekohta, suurematesse lahesoppidesse või Pühajärve saarteni.
Aga ka matkata kaldajoone vahetusläheduses, tunnetada vahetut kontakti maismaaga ja näha looduse detaile hoopis teistsugusest perspektiivist.
Teisel juhul toimub tõukekelgumatk ca 7km pikkusel lumest lükatud jäärajal. Keskmise, Kloostrisaare juures saavad grupid saarekülastuseks kokku.
Kolmandal juhul kui jääle pole võimalik tehnikaga lumest lükatud jäärada looma minna, viivad meie ettevalmistatud lumised kallasrajad sind põnevale tõukekelgumatkale mööda maalilisi pargiradasid Angunina poolsaarele Murrumetsas.
Lõplik rajakasutus ja võimalik programmimuutus otsustatakse toimumispäeva hommikul!
Matk algab ja lõpeb samas kohas.
Tõukekelgumatk on jõukohane kõigile ning ei nõua osalejalt füüsilist ettevalmistust ega varasemat kogemust.
Liikumise tempo kohandatakse osalejatest lähtuvalt. Matka käigus tehakse mitmeid giidimise ning liikumis- ja kogunemispause.
Matkast osavõtjaid õpetatakse tõukekelku tõukama, juhtima ja pidurdama.
Tõukekelk on sobiv ka pikka kasvu inimesele.
Individuaalne tõukekelgumatk järvejääl ja mööda Pühajärve jäärada on kindlasti sobiv juba kooliskäivale lapsele.
Tihendatud ja kinnisõidetud lumeradadel Pühajärve pargis, Pühajärve matkarajal ja liikumisteedel on iseseisvalt tõukekelguga matkamine sobiv alates 12.a. koolinoorele.
Kuigi ka alla 12.a. koolilapsed soovivad soolokelkusid ise kasutada, soovitame peredel ilmaoludest lähtuvalt lastega matkamine ette võtta siiski istmega soome kelkusid kasutades.
* Tegemist on avatud piletimatkaga, kuhu saab liituda siitsamast digitaalselt ostetud matkapileti alusel.
Piletihind sisaldab:
juhendatud teenust
kogu vajalikku inventari (jää- või lumejalastega varustatud tõukekelkude kasutust), turva- ja mugavusvarustuse kasutust (vesilibeda jää korral jäätaldade kasutust).
looduse loal lumest lükatud jäämatkaraja hooldust või alternatiivina tihendatud lumeraja hooldust
käibemaksu
Matkaks palume koguneda Pühajärve jääradade alguskohas (täpne koht kaardilingiga).
Soovituslik saabumisaeg on 15min enne algusaega.
Autode parkimine Pühajärve matkabaasi juures suures parklas.
Kohalesõidujuhised on seadistatavad vajutades siia.
NB! Kohapeal tualett puudub, äärmisel vajadusel on võimalus sooja pääseda ja riided vahetada.
Enne matkale saabumist soovitame teha üleval linnas tanklapeatus, osta kaasa meelepärased näksid ja külastada tualetti, et tagada endale mugav matkakogemus.
Palume matkale riietuda vastavalt ilmastikule. Ilmaprognoosi saate vaadata näiteks ventusky.com portaalist.
Soovituslik on kihiline riietumine – soe pesu, hingav fliis ja tuulekindel pealisjope. Lisaks torusall, peakate ja soojad kindad.
Jalga niiskuskindlaks hooldatud, sügavama tallamustriga talve- või matkasaapad või sulailma korral teinekord ka talvekummikud.
Kaasa sobib võtta 0,5l pudeliga joogivett. Soovi korral lastele termosega sooja teed, kisselli või kakaod. Soovi korral külmakindlalt pakitud einevõileib vms toekas energiaamps.
Soovi korral päevamatkakott isiklike asjade kandmiseks, kuhu saab näiteks veepudeli, termose, ampsud ja riideid vähemaks pakkida.
Ka vahetussokid, -riided ja -jalanõud võiksite kaasa võtta – siis on autoga kodutee mugavam.
Oskame hinnata jää turvalisust ja seisukorda. Ohtude ennetamiseks lähtume alati reaalsetest võimalustest.
Kunagi ei alusta me gruppidele matkakorraldust järvejääl kui jääpaksus on alla 15 cm ehk siis see on meie endi korralduslik alampiir. Selles veendume eelnevalt ise kogu kavandatava trassi läbikäimisel, tehes 50-100m tagant jääpaksuse kontrolli.
Hooaja alguses korraldame jääl peatusi ja kogunemispause kindlates kohtades ja ikkagi hajutatult.
Matkadel kontrollime alati enne jääle minekut ja ka kestval ajal demonstratiivselt jääkatte paksust ja seisukorda.
Kõikidele osalejatele jagame turvavarustusena jäänaasklid. Lisaks on retkejuhtidel kaasas viskeliinid ja talveapteek.
Vesilibeda lausjää korral jagame osalejatele matkavarustuseks libisemisvastased jäätallad ehk jalanõude alla käivad kassid. Poest saadaolevad naastud tegelikult väga ei kõlba. Kasutame eritellimusena valmistatud jääkasse.
Kindlasti ära mine ei esimesele jääle ega ka kevadisele haprale jääle omapäi seiklusi otsima! Jääst läbivajumine pole naljaasi!
Kui toimumispäeval pole tõukekelgutamiseks sobivaid olusid Pühajärve jääl ega lumistel kallasradadel, asendame tõukekelgumatka jalgsimatkaga samas kohas ja temaatikaga.
Oleme töös igapäevaselt, nii radasid ette valmistades kui matkasid korraldades. 2023.a. avasime Pühajärve matkabaasi.
Kohapealse korraldajana saame olla paremini kursis hetkeolude ja võimalustega.
Loome ise jää- ja lumeradasid ning hooldame neid vajaduspõhiselt, et külastajatel oleks mugavam ja oluliselt lihtsam tõukekelgumatkal kaasa teha. Jää- ja lumeolusid kajastame jooksvalt postituste vooga Pühajärve matkabaasi FB lehe kaudu.
Oleme Eesti suurima tõukekelgupargiga ja pikema jäämatkamise korraldamise kogemusega ettevõte. Pühajärvel toimusid esimesed meie poolt korraldatud matkad 2009/10 talvehooajal. Looduse loal oleme 10-l aastal rajanud ja hooldanud vabariigi pikimat lumest lükatud Pühajärve jäärada.
Meie matkad ei ole pea seljas ringikihutamisega liikumisüritused vaid hästi ettevalmistatud, algusest lõpuni juhendatud ja giiditud tegevused. Privaatmatkadel lepitakse tellijaga eelnevalt kokku giidimise temaatikad. Valikus on alati looduse detailid, piikonna erihetked ja pärandkultuuri seostega programmid.
Arvukas instruktorite, retkejuhtide ja giidide valik võimaldab jagada suured seltskonnad gruppideks.
Mitmekülgne alternatiivsete tegevuste valik ja kogemuslik rakendamine annab kindluse ja tagab pealehakkamise hooajaeelseteks tellimusteks.
Jääle mineku loa annab Päästeamet. Esmalt järgime kehtivaid piiranguid ning seejärel hindame ise kavandatud trassi jääolusid.
Turvaline jääpaksus grupiga matkamiseks on alates 15 cm ehk siis see on meie endi korralduslik alampiir.
Sellise jääkaane saavutab järv enamasti jaanuari esimeses pooles. Samas aastad pole vennad: 2020.a. polnud Pühajärvel ei jääd ega lund. Kõik eelnevalt broneeritud tõukekelgumatkad asendasime siis ümberjärve tõukerattamatkadega.
Selleks ajaks on tulnud jääle juba esimene paksem lumekiht ja üle käinud ka suurem sula. Jäämatkamiseks lähebki sula järgselt uuel külmalainel, mis teeb meile siia uue korruse kandvat jääd.
Vahepeal saame nautida vesilibedat liugu. Jääle tekivad siis ka nö “lombid”, mida kasvatavad ja võimendavad tuulisemad ilmad, pannes vee loksuma ja jääd kulutama.
Kui nüüd saabub uus külmalaine on talv juba päriselt kohal. Tuleb küll lumelisa ja vahelduvad külma-, soojalained, aga talv saavutab teatud ajaks stabiilsuse.
Kui jääd katab lumi tagame jäämatkamise ise Pühajärve jäärada luues ja hooldades. Ja siis suuremate tuiskude ja lumesadude järgselt taasluues.
2025.a. oli talv üllatavalt karge, sajuvaene ja stabiilne. Detsembri lõpus mahasadanud lumi püsis peaaegu kõikjal katkematult kuni veebruari lõpuni. Pühajärvel tähendas see aga igapäevast rajahooldust, sest järvejää on nagu suur põld, mis on tuultele avatud. Ja kuna sulaperioode polnud, püsis lumi kohev ja tuulte meelevallas. Läbi rajahoolduse, saime jäärajad töös hoida kuupikkuse aja jooksul. Radadel toimus rohkelt külmakerkeid, mistõttu polnud jäärada uisutamiseks sobiv. Tõukekelgumatka toimumiseks pole krobeline või ebatasane raja pind takistuseks.
Hapuks läheb ja jäämatkamise peatab kui korraga viskab maha suurema koguse lumepaksust (näiteks nagu 2023.a. Tartu maratonile eelneval päeval). Selle tulemusel järvejää ägab lumeraskuse all. Siis hakkab jää alt kõiksuguste pragude ja kalameeste poolt tehtud puuraukude kaudu vett peale suruma. Lumi märgub. Selline vee pinnale liikumine kulutab jääd. Lumekihi alla tekivad nüüd ohtlikud, üllatuslikud “lehtriaugud” ja pragude juurde nn “kraavid”.
Ühel hetkel hakkavad “lehtriaugud” lume alt välja paistma tumedate laikudena. Kui lumikatte paksus on väga korralik (2023.a. 63cm) ja külmakraadid vähesed, siis pole jääle pikaks ajaks asja. Nädala-paari jooksul, sulailmade toel lumi märgub kõrgemate kihtideni kuniks ühel hetkel on jääl suur kogus vett ja vesimärga lund. Nüüd hakkab liigvesi otsima hoopis äravoolu. Lehtriaugud ja jääpraod aina laienevad tehes jäämatkamise väga ettevaatlikuks.
Lisanduvate külmakraadide toel võib tekkida nüüd topeltjää, mille peal liikudes saab jalanõud märjaks. Kui külmalaine jääb püsima külmuvad “lehtriaugud” ja jääpraod läbinisti. Mõneks ajaks võime saada uuesti lausjääl ehk kõikjal üle kogu järve tõukekelgutada.
Kui uus külmalaine on kogu selle liigvee jäätanud ja oleme saanud Pühajärvele uue korruse jääd, mis võib küündida koguni 50-60cm paksuseni. Jäämatkamine jääb nüüd mõneks ajaks jällegi stabiilseks. Lume lisandudes loome taas jääraja ja saame seda vajaduspõhiselt hooldada. Enamasti tuleb siis jäärada teha kas vanast rajast sisse või väljapoole.
Kui teeme uue raja sissepoole, siis rajapikkus väheneb ja kui väljapoole, siis suureneb vähemalt 1km võrra. Kõige pikem jäärada Pühajärvel on olnud 11,4km
Ees on nüüd veel terve märtsikuu sillerdavat päikest, klaasistunud ja krobelist jääpinda. Tõukekelgumatkad on siis soojemad, valgemad ja saavad toimuda kogu pika päeva jooksul vahest isegi kolmel järjestikusel korral. Tuulised ilmad võivad muuta jää täiesti kuivaks nagu piltidel paistab.
Saarte ja poolsaarte taustal, kaldajoones saab istmega soome kelgul tagumenti toetades näo päikse poole tõsta ja esimest päevitust põskedele lasta.
Kui talve lõpufaasis on jää lumeta, siis hakkab päike ja üha soojenevad ilmad tegema oma tööd. Jää muutub sellistes oludes hapraks, nö “pulkadeks”, mis ei pruugi inimest püstloodis enam kanda.
Sellise kirjeldusega oludeni meie korraldused jääl kindlasti ei jõua.
Loodame väga, et ka omaalgatusel sa sellistes oludes jääle minna ei kavatse. Jäämatkamise hooaja lõpetab avalike allikate kaudu teavitatav Päästeameti lausaline või piirkonniti rakendatav siseveekogudele mineku keeld.
Lühidalt oli see üleskirjutis jada võimalikest stenaariumitest pikal jäämatkamise hooajal.
Pühajärve jäämatkamise ja jääolude kohta jagame aktuaalset infot FB lehel Pühajärve matkabaas.
Parim viis plaanilistest matkadest ja headest pakkumistest osa saamiseks on liituda meie uudiskirjaga, kus anname kohe teada kui on head jääolud tekkinud või mõni muu tore ettevõtmine kavas.
Muudel aegadel oleme avatud gruppide ettetellimisel. Telli privaatmatk sobival ajal ja kuupäeval oma grupile!
Tule võimalusel alati piirkonda kauemaks – sirvi eelnevalt meie võõrustajaid! Vali sobiv majutus, toitlustus, seminariruum või saun ning loo unustamatu talvine mälestus!
Uurige, kas Talvepealinn Otepää turismipiirkonnas toimub mõni eriline sündmus või tegevus, mis võiks teie külastust täiendada.